UAV-de väljavaated on väga laiaulatuslikud ja eeldatavasti jätkavad nende kiiret kasvu ja arengut ka tulevikus.
Mehitamata õhusõidukitena, mida juhitakse raadiokaugjuhtimisseadmete ja iseseisvate programmijuhtimisseadmetega, on UAV-d alates debüüdist 1917. aastal kiiresti arenenud. Eriti tänu kaasaegsele sõjapidamisele on mehitamata õhusõidukitega seotud tehnoloogiad kiiresti arenenud, moodustades kaks peamist rakendusvaldkonda: sõjaväelased ja tsiviilisikud. Sõjalised mehitamata õhusõidukid hõlmavad mitmesuguseid tüüpe, nagu mehitamata ründelennukid ja mehitamata luurelennukid, samas kui tsiviilotstarbelisi UAV-sid kasutatakse laialdaselt aerofotograafias, põllumajanduses, taimekaitses ja muudes valdkondades. Hiina on teinud märkimisväärseid saavutusi mehitamata õhusõidukite tehnoloogia arendamisel ja rakendamisel, edukalt välja töötanud mitmesuguseid mehitamata õhusõidukeid ning omab rahvusvaheliselt kõrget mainet.
Viimastel aastatel on tehnoloogia ja turunõudluse arenedes UAV-de kasutamine tsiviilturul üha mitmekesisemaks muutunud. Eeldatakse, et järgmise kolme aasta jooksul, kui lahendatakse tsiviilotstarbeliste UAV-de vastupidavuse ja kasutuskulude probleemid, muutub UAV-de rakendamine tsiviilturul ulatuslikumaks. Samal ajal muudab nõudluse kasv ja juhtimismeetmete täiustamine UAV-dest ühe dünaamilisema turu maailma kosmosetööstuses. Ennustatakse, et 2021. aastaks ületab Hiina droonituru ulatus 30 miljardi jüaani piiri, mis näitab droonitööstuse tohutut potentsiaali ja laiaulatuslikke väljavaateid.
Lisaks laienevad droonitehnoloogia kiire arenguga selle rakendusstsenaariumid pidevalt ja tööstuse mastaabid laienevad järk-järgult. Strateegilise areneva tööstusharuna on droonitööstus pälvinud laialdast tähelepanu erinevatest riikidest üle maailma. Globaalselt näitavad droonitööstuse arengulugu, turu suurus ja piirkondlik jaotus, aga ka turuanalüüs Aasias, et droonitööstus on kiire arengu kuldperioodil ning kasvab ka tulevikus.
Droonide väljavaated on väga laiad ning eeldatavasti jätkavad nende kiiret kasvu ja arengut ka tulevikus.
Mehitamata õhusõidukina, mida juhitakse raadiokaugjuhtimisseadmete ja iseseisvate programmijuhtimisseadmetega, on droonid alates debüüdist 1917. aastal kiiresti arenenud. Eriti tänu kaasaegsele sõjapidamisele on droonidega seotud tehnoloogiad kiiresti arenenud, moodustades kaks peamist rakendusvaldkonda: sõjaline. ja tsiviil. Sõjalised droonid hõlmavad mitmesuguseid tüüpe, nagu mehitamata ründelennukeid ja mehitamata luurelennukeid, samas kui tsiviildroone kasutatakse laialdaselt aerofotograafias, põllumajanduses, taimekaitses ja muudes valdkondades. Hiina on teinud märkimisväärseid saavutusi droonitehnoloogia arendamisel ja rakendamisel, edukalt arendanud erinevat tüüpi droone ning nautinud kõrget mainet rahvusvaheliselt.
Viimastel aastatel on tehnoloogia ja turunõudluse arenedes droonide kasutamine tsiviilturul üha mitmekesisemaks muutunud. Eeldatavasti on lähima kolme aasta jooksul tsiviildroonide vastupidavuse ja kasutusmaksumuse lahenedes droonide rakendamine tsiviilturul ulatuslikum. Samal ajal muudab nõudluse kasv ja juhtimismeetmete täiustamine droonid üheks dünaamilisemaks turuks maailma kosmosetööstuses. Ennustatakse, et 2021. aastaks ületab Hiina droonituru ulatus 30 miljardi jüaani piiri, mis näitab droonitööstuse tohutut potentsiaali ja laiaulatuslikke väljavaateid.
Lisaks avarduvad droonitehnoloogia kiire arenguga selle rakendusstsenaariumid pidevalt ning tööstuse mastaabid laienevad järk-järgult. Strateegilise areneva tööstusharuna on droonitööstus pälvinud laialdast tähelepanu erinevatest riikidest üle maailma. Globaalselt näitavad droonitööstuse arengulugu, turu suurus ja piirkondlik jaotus, aga ka turuanalüüs Aasias, et droonitööstus on kiire arengu kuldperioodil ning kasvab ka tulevikus.